Juhi koolituskursuse õppeainete temaatiline plaan

A: Alarmsõiduk liikluses

Nr Õppeteema sisu Õppetunde sealhulgas
      teoreetilisi praktilisi
A. ALARMSÕIDUK LIIKLUSES
1.
1.1.
1.2.
1.3. 		Sõiduki kaitslik juhtimisstiil

Kaitsliku juhtimisstiili olemus.
Ees seisnevate ohtude aimamise oskus olenevalt liiklusoludest.
Äkkolukordades tegutsemise oskus. 		* * *
2.
2.1.
2.2.
2.3. 		Alarmsõidukite kasutamist käsitlev seadusandlus

Alarmsõidukite liigitus.
Alarmsõiduki kaart, selle saamise, kasutamise ja hoidmise tingimused.
Alarmsõidukijuhi kohustused ja õigused:
1) alarmsõidukijuhi kohustused liiklusohutuse tagamisel;
2) Politseiameti korrapidaja informeerimine alarmsõiduki kasutaja poolt. 		     
3.
3.1. 		Alarmseadmed

Vilkurid:
1) vilkurite tehnilised nõuded;
2) vilkurite värvid ja nende tähendus;
3) vilkurite paigutus. 		* * *
3.2. Helisignaalseadmed:      
  1) helisignaalseadmete tehnilised nõuded;
2) helisignaalseadmete paigutus. 		     
3.3. Alarmseadmete kasutamine:      
  1) alarmseadmete kasutamise kohustuslikkus;
2) alarmseadmete kasutamine öisel ajal. 		     
4. Alarmseadmete toime * * *
4.1. Vilkurite nähtavus:      
  1) vilkurite nähtavus erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes;
2) vilkurite nähtavust segavad asjaolud. 		     
4.2. Helisignaali kuuldavus:      
  1) helisignaali kuuldavus erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes;
2) helisignaali kuuldavust segavad asjaolud. 		     
4.3. Alarmseadmete toime tajumine ja hindamine.      
  Alarmseadmete tajumine ja hindamine:      
  1) jalakäija poolt;
2) teiste mootorsõidukijuhtide poolt;
3) olenevalt mootorsõiduki liigist ja asukohast liikluses;
4) juhi enda poolt. 		     
5. Ohud liikluses * * *
5.1.
5.2.
5.3. 		Liiklusolukorra hindamine ja ohu tajumine.
Liiklusohu erinevus alarmsõidukiga sõitmisel võrreldes tavaliiklusega.
Liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumisest johtuvad ohud: 		     
  1) foorinõuetest kõrvalekaldumine;
2) liiklusmärkide ja teemärgiste nõuetest kõrvalekaldumine;
3) peatumise keelu nõuetest kõrvalekaldumine. 		     
5.4. Sõidukiiruse suurendamisest johtuvad ohud:      
  1) juhi vaatevälja ahenemine;
2) peatumisteekonna muutumine;
3) teiste liiklejate poolt võimalikud põhjustatavad ohud. 		     
5.5. Möödasõit:      
  1) möödasõidu eriolukorrad;
2) riski suurenemine möödasõidul. 		     
5.6. Vastutulev liiklus:      
  1) vastutuleva liikluse mõjutamine;
2) vastutulevas liikluses peituvad ohud. 		     
5.7. Ristmike ületamine:      
  1) sõidueesõiguse saavutamine ja turvalisuse tagamine;
2) ristmiku ületamise ohud. 		     
5.8. Õige asukoht liikluses:      


5.9. 		1) kiireima ja ohutuma trajektoori valimine;
2) reavahetamise ohud.
Tegutsemine mitmesugustes ilmastiku ja nähtavuse tingimustes 		     
  Sõitmine:      
  1) halva nähtavuse tingimustes (udus, pimeda ajal jms);
2) libedal teel;
3) alla- ja vastupäikest;
4) sajus. 		     
6. Sõiduki turvalisus * * *
  1) aktiivne ja passiivne ohutus;
2) sõiduki vastavus tehnonõuetele;
3) juhi töökoht;
4) roolimise tehnika. 		     
7.
7.1.
7.2.
7.3. 		Tsiviilvärvides alarmsõiduki juhtimine äärmusolukordades

Sellise sõiduki kasutamise erinevus erivärvides alarmsõiduki kasutamisest.
Täiendavatest ohutusabinõudest äärmusolukordades sõitmisel.
Alarmseadmete kasutamisel tehtavad vead. 		* * *
8. Esmaabi osutamine ja elustamisvõtete rakendamine * * *
9. Eksam * * *


B: Alarmsõiduki juhtimine äärmuslikes liiklusolukordades

Nr Õppeteema sisu Õppetunde sealhulgas
      teoreetilisi praktilisi
B. ALARMSÕIDUKI JUHTIMINE ÄÄRMUSLIKES LIIKLUSOLUKORDADES
1.
1.1.
1.2.
1.3.
1.4. 		Äärmusliku olukorra määrang

Sõidukile mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja sõidul kurvis.
Sõiduki juhitavus, teelpüsivus ja kursikindlus ning seadmed nende tagamiseks.
Esi-, taga- ja nelivedu autode erinev käitumine rehvide haardevõime piiril.
Alarmsõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvad täiendavad ohud: 		* * *
  1) paakauto, kiirabiauto, isikkoosseisu veoks ette nähtud auto ja jälitusauto;
2) operatiivülesande täitmise erinevused. 		     
  Harjutused sõiduki juhitavuse ja teelpüsivuse piirolukorra määramiseks:
a) «Uss»;
b) «Kurv»;
c) »Ümberpõige takistusest». 		     
2.
2.1.

2.2. 		Ohutu sõidujoon

Sõidujoone mõiste ja valik, arvestades auto dünaamilisi omadusi.
Harjutused sõiduki juhitavuse ja teelpüsivuse piirolukorra määramiseks pimeda ajal:
a) «Kurv äkkpidurdusega»;
b) «Ümberpõige». 		* * *
3.
3.1. 		Ennetavad juhtimisvõtted ohutul sõidujoonel
Harjutused juhi ja auto võimete määramiseks:
a) «Kiiruslik uss»;
b) «Ristikuleht» (ainult B-kategooria autoga). 		* * *
4. Eksamisõit * * *

Märkus: * Õppetundide arv ja maht on vabalt määratav olenevalt alarmsõiduki kasutusalast ja sellest, kas koolitust teostatakse alg- või täienduskoolitusena.